Kriisivarud

Eesti kriisivalmiduse juhised soovitavad igal majapidamisel olla valmis vähemalt nädal aega iseseisvalt hakkama saama, sealhulgas olukorras, kus puuduvad elekter, vesi või küte.

Toidupakk.ee kriisivarude valikust leiad pika säilivusajaga kriisitoidud ja toiduvarukomplektid, kriisiraadiod, akupangad, matkapliidid ning muud vajalikud tarvikud, mis aitavad valmistuda ootamatuteks olukordadeks.

Millisteks kriisideks peaks Eestis valmis olema?

Kriisivarude kogumine ei tähenda üksnes valmistumist sõjaliseks konfliktiks või suureks katastroofiks. Suuremat osa kriisivarustusest võib vaja minna palju tavalisemates olukordades, näiteks tormi või pikaajalise elektrikatkestuse ajal.

Kõige mõistlikum on valmistuda olukordadeks, mis võivad häirida sinu pere igapäevast toimetulekut.

1. Pikaajaline elektrikatkestus

Elektrikatkestus võib tekkida tugevate tormide, lumekoormuse, tehniliste rikete või elektritaristu kahjustuste tõttu. Kui katkestus kestab mitu päeva, võib olukord muutuda keeruliseks.

Elektrita ei pruugi töötada külmkapp, pliit, internetiruuter, elektrist sõltuv küttesüsteem või veepump. Samuti võivad tekkida probleemid telefoni laadimise, valgustuse ja makseteenustega.

Elektrikatkestuseks valmistudes võiks kodus olla:

• Laetud akupank mobiiltelefoni ja väikeste seadmete laadimiseks.
• Suurema energiavajaduse korral kaasaskantav akujaam.
• Patarei-, aku- või dünamotoitega kriisiraadio.
• Taskulambid, pealambid ja varupatareid.
• Pika säilivusajaga toit, mis ei vaja külmkapis hoidmist.
• Alternatiivne võimalus toidu valmistamiseks.
• Soojad riided, magamiskotid ja tekid.

Kui soovid olla valmis pikemaks elektrikatkestuseks, alusta sobiva akupanga või akujaama valimisest. Väiksem akupank sobib telefoni laadimiseks, suurem akujaam võib sõltuvalt oma võimsusest ja mahutavusest võimaldada kasutada ka mõningaid kodumasinaid.

2. Veevarustuse ja kanalisatsiooni katkestus

Joogivesi on üks tähtsamaid kriisivarusid. Elektrikatkestuse või veevarustussüsteemi rikke korral võib juhtuda, et kraanist ei tule enam vett või olemasolev vesi ei sobi joomiseks.

Kriisivalmiduse juhistes soovitatakse arvestada vähemalt 3 liitri veega inimese kohta ööpäevas joogiks ja toidu valmistamiseks. Hügieeni ja muude majapidamistoimingute jaoks on vaja täiendavat vett.

Näiteks neljaliikmelise pere puhul tähendab see:

• 3 päeva veevaru: 36 liitrit.
• 7 päeva veevaru: 84 liitrit.
• 14 päeva veevaru: 168 liitrit.

Kui kogu nädala veevaru kodus hoidmine ei ole võimalik, peaks olemas olema vähemalt esimese ööpäeva joogivesi ning usaldusväärne plaan, kust vajadusel täiendavat vett hankida.

Kasulik on varuda ka sobivaid veemahuteid, veepuhastusvahendeid ja hügieenitarbeid. Veepuhastustabletid ja filtrid võivad aidata mikrobioloogilise saastumise korral, kuid kõik lahendused ei eemalda keemilisi saasteaineid.

Pea meeles, et veevarustuse katkestusega võivad kaasneda ka kanalisatsiooniprobleemid. Selliseks olukorraks tasub varuda prügikotte, niiskeid salvrätte ja vajadusel alternatiivne tualetilahendus.

3. Küttekatkestus ja külm ilm

Eesti kliimas võib kütte puudumine talvisel ajal muutuda tõsiseks probleemiks.

Isegi gaasi- või kaugküttega kodudes võib elektrikatkestus häirida kütmist, sest pumbad ja juhtseadmed vajavad sageli elektrit.

Kodus võiksid olla soojad tekid, magamiskotid, termopesu, villased sokid ja muud soojad riided. Võimalusel tasub keskenduda ühe ruumi soojana hoidmisele.

Kui elad kortermajas, uuri ka korteriühistult, kas hoone küttesüsteemil on varutoide ning kuidas käitutakse pikema küttekatkestuse korral.

4. Sidekatkestus ja küberrünnak

Oleme harjunud, et internet, mobiilside, pangateenused ja kaardimaksed töötavad ööpäev läbi.

Ulatusliku tehnilise rikke või küberrünnaku korral võivad need teenused aga katkeda. Nii võib tekkida olukord, kus telefoni kaudu ei ole võimalik saada usaldusväärset infot ega lähedastega ühendust võtta.

Sellisteks olukordadeks tasub varuda:

• Sõltumatu toitega FM-raadio.
• Laetud akupank ja laadimiskaablid.
• Olulised telefoninumbrid paberil.
• Sularaha väiksemates rahatähtedes.
• Perega kokku lepitud suhtlus- ja kohtumisplaan.

Kriisiraadio on siin üks praktilisemaid abivahendeid. See võimaldab kuulata raadiosaateid ka siis, kui internetiühendus puudub ja kodune elektrivarustus ei tööta.

5. Tormid, üleujutused ja loodusõnnetused

Tugevad tormid, üleujutused ja erakordsed ilmastikuolud võivad katkestada elektri, muuta teed läbimatuks ning takistada juurdepääsu kauplustele.

Eriti oluline on kriisivalmidus hajaasustuses ja maapiirkondades, kus abi või teenuste taastamine võib võtta rohkem aega.

Koduse kriisivaru olemasolu aitab vältida olukorda, kus iga väiksemagi katkestuse korral tuleb kiiresti poodi või tanklasse sõita.

6. Sõjaline oht ja evakuatsioon

Sõjalisteks ohtudeks valmistumine on samuti osa elanikkonnakaitsest.

Oluline on teada, kuidas saada ametlikke ohuteateid, kuhu vajadusel varjuda ja mida teha siis, kui ametivõimud annavad evakuatsioonikorralduse.

Selliseks olukorraks peaks igas majapidamises olema läbi mõeldud evakuatsiooniplaan ning valmis pakitud hädavajalike esemetega evakuatsioonikott.

Otsese ohu või sireeni korral tuleb esmalt varjuda ja järgida ametlikke juhiseid. Evakuatsioonikott on mõeldud olukorraks, kus lahkumine on ohutu või selleks antakse korraldus.

Kui suure kriisivaru peaks koju koguma – 72 tundi, 7 päeva või rohkem?

Kriisivarude puhul räägitakse sageli 72 tunni varudest. Kolm päeva on sobiv esimene eesmärk, kuid Eesti ametlik kriisivalmiduse soovitus on valmistuda vähemalt nädalaseks iseseisvaks toimetulekuks.

72 tunni kriisivaru

Kolme ööpäeva varu sobib inimesele, kes alles alustab ettevalmistustega.

See võiks sisaldada joogivett, toitu, vajalikke ravimeid, valgustusvahendeid, akupanka ja kriisiraadiot.

7 päeva kriisivaru

Nädalased kriisivarud on Eesti ametlikest juhistest lähtuv mõistlik kodune miinimum.

Seitsmeks päevaks tuleks läbi mõelda toidu-, vee- ja ravimivajadus ning võimalused saada sooja, valgust ja usaldusväärset infot.

Kui soovid toiduvarude komplekteerimist lihtsustada, tutvu meie nädala toiduvarukomplektidega.

14–30 päeva kriisivaru

Pikemaajaline varu võib olla mõistlik inimestele, kes soovivad suuremat iseseisvust, elavad kõrvalistes piirkondades või soovivad valmistuda pikemateks tarnehäireteks.

See on täiendav ettevaatusabinõu, mitte Eesti ametlik üldine miinimumnõue.

Pikema toiduvaru puhul on eriti olulised toiduainete säilivusaeg, hoiustamistingimused ja piisav mitmekesisus.

Kriisivarude nimekiri – millised asjad peaksid igas kodus olema?

Tõhus kriisivarustus ei koosne ainult toidust. Lisaks tuleb mõelda joogiveele, sidevahenditele, energiale, toidu valmistamisele, ravimitele ning muudele igapäevastele vajadustele.

1. Kriisitoit ja pika säilivusajaga toiduained

Toit on koduse kriisivaru üks olulisemaid osi.

Eelistada tasub toiduaineid, mis säilivad kaua, ei vaja külmkappi ning mida on võimalik süüa või valmistada ka piiratud tingimustes.

Sobivad näiteks konservid, kuivained, pudrud, valmistoidud, pähklid, energiabatoonid ning külmkuivatatud toidud.

Miks valida kriisivarudeks külmkuivatatud toit?

Külmkuivatamise käigus eemaldatakse toidust suur osa niiskusest. Tänu sellele on toit kerge ja kompaktne ning nõuetekohase pakendamise ja hoiustamise korral võib selle säilivusaeg olla mitu aastat.

Külmkuivatatud toidu eelised:

• Pikk säilivusaeg.
• Väike kaal ja kompaktne pakend.
• Lihtne hoiustada ja transportida.
• Kiire valmistamine vee lisamisega.
• Võimalus valida erinevaid pearoogi ja hommikusööke.

Toidupakk.ee valikus on näiteks Tactical Foodpacki, MEKI ja teiste tootjate külmkuivatatud toidud.

Suuremate varude loomiseks on mugav kasutada toiduvarukomplekte, kuhu on koondatud mitu erinevat toidukorda.

Oluline on jälgida ka kalorite hulka.

Näiteks 21 toidukorraga komplekt ei pruugi automaatselt katta ühe inimese kogu nädalast energiavajadust.

Kui inimene vajab ligikaudu 2000 kcal päevas, oleks tema seitsme päeva energiavajadus umbes 14 000 kcal. Tegelik vajadus sõltub vanusest, kehaehitusest, aktiivsusest ja tervislikust seisundist.

Seetõttu tasub toiduvarukomplekti valimisel võrrelda nii toidukordade arvu kui ka kogu energiasisaldust.

Samuti soovitavad ametlikud kriisijuhised, et oluline osa toiduvarudest oleks tarbitav ilma kuumutamiseta. Külmkuivatatud toitu tasub seetõttu täiendada konservide, pähklite ja muu kohe söödava toiduga.

2. Joogivesi ja veepuhastusvahendid

Ilma piisava joogiveeta ei ole ka kõige põhjalikumast toiduvarust suurt abi.

Joogivett peaks kodus hoidma sobivates puhastes anumates ning teadma, kust oleks võimalik varusid vajadusel täiendada.

Vee puhastamiseks võivad sobida veepuhastustabletid ja veefiltrid, kuid nende toime sõltub vee saastumise liigist ja kasutatavast tootest.

Külmkuivatatud toitude puhul tuleb arvestada ka valmistamiseks kuluva veega.

3. Kriisiraadio – usaldusväärne info ilma internetita

Kui elekter ja internet kaovad, võib usaldusväärse info saamine muutuda keeruliseks.

Patarei- või dünamotoitega FM-raadio aitab jälgida raadiosaateid ja ametlikku teavet ka siis, kui mobiiltelefon ei ole kasutatav.

Kriisiraadiot valides võiks jälgida järgmisi omadusi:

• FM-raadio vastuvõtt.
• Sisseehitatud aku või vahetatavad patareid.
• Käsivändaga laadimise võimalus.
• Päikesepaneel täiendava laadimisvõimalusena.
• Integreeritud taskulamp.
• Võimalusel USB-väljund telefoni laadimiseks.

Toidupakk.ee raadiote valikust leidub nii lihtsaid kaasaskantavaid raadioid kui ka mitmefunktsioonilisi kriisiraadioid, sealhulgas dünamo ja päikesepaneeliga mudeleid.

Pane tähele, et käsivända ja väikese päikesepaneeli laadimisvõimsus on piiratud. Need sobivad eelkõige hädaolukorra varulahenduseks.

4. Akupangad ja akujaamad – varuelekter kriisiolukorras

Elektrikatkestuse korral võivad akupangad ja kaasaskantavad akujaamad olla väga väärtuslikud.

Tavaline akupank sobib telefoni, taskulambi ja teiste väiksemate elektroonikaseadmete laadimiseks.

Suurema mahutavusega akujaam võimaldab sõltuvalt seadme tehnilistest näitajatest kasutada ka sülearvutit, internetiseadmeid või mõningaid kodumasinaid.

Akupanga või akujaama valimisel jälgi kolme asja:

1. Aku mahutavust – kui palju energiat saab salvestada.
2. Väljundvõimsust – milliseid seadmeid saab kasutada.
3. Laadimisvõimalusi – kas seadet saab laadida elektrivõrgust, autost või sobivast päikesepaneelist.

Näiteks 1000 Wh mahutavusega akujaam ei anna tavaliselt seadmetele kasutamiseks kogu nimimahutavust, sest osa energiast kaob muundamisel.

Samuti ei pruugi väiksem akujaam sobida suure võimsusega küttekehade või elektripliitide kasutamiseks.

Tutvu Toidupakk.ee akupankade ja kaasaskantavate akujaamade valikuga.

5. Matkapliidid ja alternatiivsed toiduvalmistamise võimalused

Kui kodus on elektripliit või induktsioonpliit, ei ole elektrikatkestuse ajal võimalik neid kasutada.

Alternatiivseks toiduvalmistamiseks võib sobida gaasiga töötav matkapliit või muu välitingimustes kasutatav toiduvalmistamise lahendus.

Matkapliidi valimisel tasub jälgida:

• Millist kütust pliit kasutab.
• Kui palju kütust kulub vee kuumutamiseks.
• Kas pliit sobib ühe või mitme inimese vajadusteks.
• Kui kompaktne ja lihtne on seda hoiustada.
• Millistes tingimustes on seda lubatud ohutult kasutada.

Külmkuivatatud toitude eelis on see, et paljude roogade valmistamiseks piisab vee kuumutamisest, mitte pikaajalisest keetmisest.

Toidupakk.ee matkapliitide valikust leiad erinevaid gaasipliite, priimuseid, süütetablettidega pliite ja sobivaid kütuseid.

6. Taskulambid ja valgustus

Elektrikatkestuse ajal muutub pimedas kodus liikumine keerulisemaks ning suureneb õnnetuste oht.

Seepärast võiks igas kodus olla vähemalt üks töökindel taskulamp ning võimalusel eraldi valgusallikas iga pereliikme jaoks.

Pealamp on eriti praktiline, sest jätab käed vabaks.

Kasulikud on ka varupatareid ja laetavad LED-laternad. Võimalusel eelista lahtisele leegile patarei- või akutoitega valgusallikaid.

Tutvu taskulampide ja kaasaskantavate valgustite valikuga.

7. Ravimid, esmaabi ja hügieen

Kriisiolukorras võib arstiabi ja apteekide kättesaadavus olla piiratud.

Koduses kriisivarus võiks olla esmaabikomplekt, termomeeter, plaastrid, sidemed, haavahooldusvahendid ning perele vajalikud ravimid.

Võimalusel varu regulaarselt kasutatavaid ravimeid ette ning hoia neid vastavalt pakendil toodud juhistele.

Hügieenitarvetest on vajalikud tualettpaber, seep, niisked salvrätikud, desinfitseerimisvahendid, prügikotid ning pereliikmete erivajadustest tulenevad tarbed.

8. Soojad riided, tekid ja magamiskotid

Talvisel ajal on oluline arvestada võimaliku küttekatkestusega.

Kodus võiks olla piisavalt sooje riideid, termopesu, sokke, tekke ning vajadusel magamiskotte.

Hästi valitud magamiskott võib olla kasulik nii küttekatkestuse korral kui ka olukorras, kus tuleb ööbida ajutises majutuskohas.

Evakuatsioonikott – mida võtta kaasa, kui pead kodust lahkuma?

Kodused kriisivarud ja evakuatsioonikott ei ole üks ja sama.

Kodused varud aitavad hakkama saada olukorras, kus jääd oma elukohta. Evakuatsioonikott on mõeldud kiireks lahkumiseks, kui kodus viibimine ei ole enam ohutu.

Evakuatsioonikott võiks sisaldada:

• Isikut tõendavaid dokumente ja oluliste dokumentide koopiaid.
• Mobiiltelefoni ja laadimiskaablit.
• Laetud akupanka.
• Sularaha ja pangakaarti.
• Joogivett ja kohe söödavat toitu.
• Vajalikku ravimivaru.
• Väikest esmaabikomplekti.
• Taskulampi või pealampi.
• Sooje ja ilmastikukindlaid riideid.
• Hügieenitarbeid.
• Olulisi kontaktandmeid paberil.
• Lastele ja lemmikloomadele vajalikke tarvikuid.

Evakuatsioonikotti sobivad hästi kompaktsed, suure energiasisaldusega toidud. Näiteks energiabatoonid, pähklid ja muu toit, mis ei vaja valmistamiseks vett ega kuumutamist.

Kui soovid võtta kaasa ka külmkuivatatud toitu, arvesta vee ja selle valmistamiseks vajalike vahenditega.

Evakuatsioonikoti paigutamiseks sobib tugev ja mugav seljakott või muu sobiv matkavarustus.

Kott peaks olema piisavalt kerge, et suudaksid seda vajadusel pikemat aega kanda.

Mida soovitavad kogenud prepperid?

Rahvusvahelises kriisivalmiduse kogukonnas kasutatakse mõistet prepping, mis tähendab teadlikku valmistumist olukordadeks, kus tavapärane elukorraldus on häiritud.

Praktiliselt mõtlevad prepperid ei keskendu üksnes suure koguse varustuse kogumisele. Tähelepanu pööratakse ka oskustele, varulahendustele ja sellele, kuidas olemasolevate vahenditega toime tulla.

Alusta kõige tõenäolisematest ohtudest

Enne keeruliste ellujäämisstsenaariumide jaoks varustuse ostmist tasub valmistuda elektrikatkestuseks, tormiks, vee puudumiseks või mõnepäevaseks kodus püsimiseks.

Selline varustus on kasutatav ka tavapärastes hädaolukordades.

Ära sõltu ühest lahendusest

Kui kogu valgustus sõltub telefonist, võib telefoni aku tühjenemine muuta olukorra keeruliseks.

Kui kõik toiduvarud vajavad elektripliiti, ei pruugi neist elektrikatkestuse ajal kasu olla.

Seepärast tasub oluliste vajaduste jaoks luua alternatiivid.

Näiteks võiks olemas olla nii kohe söödav toit kui ka valmistamist vajavad road, samuti mitu erinevat valgusallikat ja telefoni laadimise võimalust.

Kriisivarusid tuleb kasutada ja täiendada

Hea kriisivaru ei pea seisma aastaid puutumatult kapis.

Konserve, kuivaineid ja paljusid muid toiduaineid saad kasutada tavapärases menüüs ning asendada tarbitud tooted uutega.

Selline varude ringlus aitab vältida toidu riknemist ja liigseid kulutusi.

Varustust tuleb enne kriisi katsetada

Kriisiolukord ei ole parim hetk uue matkapliidi, kriisiraadio või akujaama esmakordseks katsetamiseks.

Kontrolli regulaarselt, et seadmed töötavad ja nende akud on laetud.

Samuti tasub proovida valmistada kodus olevat kriisitoitu, et teada selle veevajadust ja valmistusaega.

Oskused on sama olulised kui varustus

Kogenud ettevalmistujad rõhutavad, et varustuse olemasolust üksi ei piisa.

Kasulikud on esmaabioskused, teadmised tuleohutusest, oskus vett puhastada ning võime lahendada lihtsamaid tehnilisi probleeme.

Oluline on ka koostöö lähedaste ja naabritega.

Kuidas komplekteerida kriisivarud neljaliikmelisele perele?

Kriisivarude planeerimisel tuleb arvestada kõigi pereliikmete vajadustega.

Näiteks neljaliikmelise pere seitsmepäevase varu puhul võiks võtta lähtepunktiks järgmised kogused.

Toiduenergia arvutus põhineb näitlikul 2000 kcal päevavajadusel inimese kohta. Tegelik energiavajadus võib olla suurem või väiksem.

Kui valid külmkuivatatud toidukomplekte, kontrolli kindlasti nende kogukaloraaži.

Nädala toiduvarukomplektid aitavad planeerimist lihtsustada, kuid neid võib olla vaja täiendada teiste toiduainetega.

Kriisivarud autos – mida võiks sõidukis hoida?

Ootamatu olukord võib tekkida ka kodust eemal.

Talvine lumetorm, liiklusõnnetus või teede sulgemine võib põhjustada olukorra, kus pead mitu tundi autos ootama.

Autos võiks olla:

• Soojad riided ja tekk.
• Joogivesi, arvestades külmumise võimalusega.
• Energiabatoonid või muud riknemiskindlad suupisted.
• Taskulamp või pealamp.
• Akupank ja sobiv laadimiskaabel.
• Esmaabikomplekt.
• Helkurvest.
• Talvisel ajal lumelabidas ja jääkaabits.

Kasulik on hoida auto kütusepaak võimalusel vähemalt poolenisti täis.

Autos hoitavate varude puhul tuleb jälgida, kuidas külm ja kuumus mõjutavad akusid, toitu ning muid tarvikuid.

Kriisivarude säilitamine ja kontrollimine

Kriisivarustusest on kasu ainult siis, kui see on vajaduse korral töökorras ja kasutuskõlblik.

Toiduaineid tuleb hoida vastavalt tootja juhistele, enamasti kuivas ja jahedas kohas.

Kontrolli perioodiliselt säilivusaegu ning kasuta esimesena ära varem aeguvad tooted.

Akupanku, akujaamu ja kriisiraadioid tasub regulaarselt kontrollida ning vajadusel laadida.

Hea harjumus on vaadata kodused kriisivarud üle vähemalt kaks korda aastas.

Veendu ka selles, et kõik pereliikmed teavad, kus asuvad kriisivarud ja kuidas olulisi seadmeid kasutada.

Kuidas alustada kriisivarude kogumist?

Kui sul pole veel kriisivarusid, ei pea kogu varustust korraga ostma.

Alusta kodus olemasolevate asjade ülevaatamisest. Sageli leidub majapidamises juba konserve, kuivaineid, taskulampe, patareisid ja muud vajalikku.

Seejärel keskendu esmavajadustele.

Esimene etapp – 72 tunni valmisolek

Varu kolme päeva vajadust arvestades joogivett, toitu, ravimeid, valgustusvahendeid ja võimalus infot saada.

Teine etapp – seitsme päeva valmisolek

Täienda toiduvarusid, vee saamise plaani ja muid esmatarbevahendeid nii, et pere suudaks vähemalt nädala iseseisvalt toime tulla.

Kolmas etapp – alternatiivsed lahendused

Lisa vajaduse järgi kriisiraadio, akupank, akujaam või muu varustus, mis aitab toime tulla elektri- ja sidekatkestusega.

Neljas etapp – evakuatsioon ja pere tegevusplaan

Valmista evakuatsioonikotid ning lepi pereliikmetega kokku, kuidas erinevates olukordades käituda.

Viies etapp – kontroll ja harjutamine

Katseta varustust ning kontrolli regulaarselt, et kriisivarud oleksid kasutuskõlblikud.

Kriisivarud Toidupakk.ee e-poest – valmista oma pere ette

Läbimõeldud kriisivarustus aitab vähendada ebakindlust olukorras, kus elekter, side, veevarustus või muud igapäevased teenused ei tööta.

Toidupakk.ee keskendub praktilistele toidu- ja kriisivarustuse lahendustele ning on Tactical Foodpacki ametlik distribuutor Eestis.

Meie valikust leiad:

• Pika säilivusajaga kriisitoidud ja toiduvarukomplektid.
• Nädala toiduvarukomplektid.
• Külmkuivatatud valmistoidud.
• Kriisiraadiod ja kaasaskantavad raadiod.
• Akupangad ja kaasaskantavad akujaamad.
• Matkapliidid ja toiduvalmistamise vahendid.
• Taskulambid ja valgustusvahendid.

Kriisivarude komplekteerimisel ei ole kõige olulisem võimalikult suure hulga varustuse ostmine. Tähtis on, et olemasolevad vahendid vastaksid sinu pere tegelikele vajadustele, oleksid õigesti hoiustatud ning töötaksid ka siis, kui tavapärased teenused puuduvad.

Ole kriisiks valmis – alusta oma koduste kriisivarude komplekteerimist juba täna!

Korduma kippuvad küsimused kriisivarude kohta

Ametlikud juhendid ja lisainfo

Kriisideks valmistumisel tasub lähtuda Eesti pädevate asutuste juhistest.

• Ole valmis! – Kodused varud
• Ole valmis! – Kuidas kriisiks valmistuda
• Ole valmis! – Veekatkestus
• Naiskodukaitse – Kodused ja evakuatsioonivarud

Artikkel on koostatud kriisivalmiduse alase üldise teabe jagamiseks. Reaalse ohuolukorra korral järgi alati Päästeameti, kohaliku omavalitsuse ja teiste pädevate ametiasutuste juhiseid.