Kujuta ette olukorda: oled pärast pikka matkapäeva väsinud, väljas on rõske ja tuul ulub puude latvades. Sel hetkel ei ole miski kosutavam kui aurav soe toit või kuum tee, kuid selle naudingu saavutamiseks pead oskama oma matkapliiti ohutult ja efektiivselt käsitseda. See juhend aitab sul mõista, milline lahendus sobib sinu vajadustega, kuidas seda turvaliselt üles seada ning mida silmas pidada erinevate kütuste kasutamisel.

Priimuse tüübi valimine vastavalt oludele

Õige pliidi valik sõltub suuresti sellest, kas plaanid kerget jalgsimatka, perega autoga telkimist või valmistad ette koduseid kriisivarusid. Tänapäevased lahendused on äärmiselt efektiivsed ja suudavad vee keema ajada minutitega, kuid igal tüübil on oma eelised.

Kõige levinumad on keermega gaasipriimused, mis kinnituvad otse ballooni peale. Need on matkajate seas populaarsed oma kerguse ja kompaktsuse tõttu. Sellised põletid, nagu näiteks QuickBoil süsteemid, pakuvad väga kiiret keemisaega ja on sageli varustatud mugava piesosüütega. Nende ainsaks miinuseks võib olla stabiilsus suurema poti kasutamisel ja gaasi rõhu langemine väga külma ilmaga.

Stabiilsema lahenduse pakuvad voolikuga matkapliidid. Kuna põleti asub madalal maapinnal ja gaasiballoon on ühendatud painduva voolikuga, väheneb oluliselt ümbermineku oht. See on eriti oluline, kui teed süüa suuremale seltskonnale või kasutad mahukamaid potte. Lisaks võimaldab voolikuga süsteem külma ilmaga ballooni vajadusel ümber pöörata (kui pliidi konstruktsioon seda toetab), et kasutada vedelgaasi efektiivsemalt.

Hädaolukordadeks või minimalistlikule matkajale sobivad suurepäraselt süütetablettidega pliidid. Need on lihtsa ehitusega, ülikerged ja töökindlad lahendused, kus kütuseks on tahke tablett. Kuigi vee keema ajamine võtab gaasiga võrreldes kauem aega, on need vaiksed ja lollikindlad, sobides ideaalselt varuvariandiks igasse seljakotti.

Õige kütuse valik ja käitlemine

Kütuse valik määrab, kui kiiresti ja mugavalt valmivad sinu külmkuivatatud matkatoidud. Kõige mugavam valik kolmel aastaajal on gaasisegu, mis koosneb tavaliselt butaanist, propaanist ja isobutaanist. Propaani sisaldus segus aitab gaasil paremini aurustuda ka jahedama ilmaga. Siiski tasub meeles pidada, et kui temperatuur langeb alla -10°C, võib tavaline gaasipriimus hätta jääda, kui sellel puudub spetsiaalne rõhuregulaator või eelsoojendustoru.

Teine levinud variant on süütetabletid. Need on ohutud ladustada, ei plahvata ega leki, mistõttu on need ideaalsed kriisivarud korterisse või autosse. Tablettide kütteväärtus on madalam kui gaasil, kuid need on äärmiselt töökindlad ega vaja eraldi hooldust.

Oluline on teada, et gaasiballoonid kardavad otsest päikesevalgust ja ülekuumenemist. Transpordi ajal hoia balloonid jahedas ja kaitstuna löökide eest, et vältida ventiili vigastamist.

Ohutu ülesseadmine ja süütamine

Priimuse kasutamisel on ohutus esmatähtis, sest lahtine leek ja kergestisüttivad materjalid on riskantne kombinatsioon. Alusta alati stabiilse ja tulekindla aluse leidmisest. Aseta pliit tasasele pinnale, eelistatavalt lamedale kivile või puhastatud maapinnale. Väldi kuiva samblikku, turbapinnast või puidust lauda, mis võivad kuumuse mõjul süttida. Kui kasutad ballooni peale kinnitatavat pliiti, veendu topelt, et see ei oleks kaldu – kõrge raskuskese muudab poti ebastabiilseks.

Kriitiline on tagada piisav ventilatsioon. Ära kunagi kasuta priimust suletud telgis või toas ilma avatud aknata. Põlemisel tekib vingugaas, mis on lõhnatu, kuid eluohtlik. Kui pead halva ilma tõttu süüa tegema telgi eeskojas, tee seda alati lahtise uksega ja ole äärmiselt ettevaatlik, et leek ei süütaks telgikangast.

Süütamisel keera põleti ballooni külge kindlalt, kuid ära kasuta liigset jõudu, et mitte rikkuda keeret ega tihendit. Ava gaasikraani veidi, kuni kuuled vaikset sisinat, ja süüta leek koheselt. Kui sul on elektrilise piesosüütega matkapliit, piisab vaid nupuvajutusest. Tikkudega süüdates on tark hoida tikk valmis juba enne gaasi avamist. Tuulistes oludes kasuta alati tuulevarju, kuid jälgi, et see ei oleks balloonile liiga lähedal, vältimaks gaasi ülekuumenemist.

Toidu valmistamine ja vee keetmine

Enamik matkajaid kasutab priimust peamiselt vee keetmiseks, et valmistada maitsvaid külmkuivatatud toite. Tactical Foodpacki ja teiste sarnaste toitude puhul on protsess imelihtne: aja vesi keema, vala pakki ja oota 7–9 minutit. Kuna matkal on kütus piiratud ressurss, on mõistlik kasutada potil alati kaant, sest see kiirendab keemist ja säästab märgatavalt gaasi.

Kui valmistad toitu talvel, arvesta suurema kütusekuluga, sest vee ja õhu temperatuur on madalam ning keemistemperatuuri saavutamine võtab kauem aega. Sellistes tingimustes on suurema võimsusega või integreeritud soojusvahetiga potid suureks abiks.

Mõnikord on tule tegemine aga täielikult keelatud, näiteks kõrge tuleohu ajal metsas, või on tingimused liiga tormised lahtise leegi jaoks. Sellisel juhul on suurepäraseks alternatiiviks külmkuivatatud toidu soojendamine ilma tuleta. Selleks kasutatakse spetsiaalseid soojenduskotte, mis aktiveeruvad veega kokkupuutel ja kuumutavad toidu ilma leegita.

Hooldus ja levinud vead

Selleks, et sinu varustus teeniks sind aastaid, tuleb seda regulaarselt hooldada. Kõige olulisem on kontrollida gaasipõleti kummitihendit ehk O-rõngast. Kui see on pragunenud, kulunud või kadunud, tekib gaasileke, mis on äärmiselt tuleohtlik. Samuti on oluline puhtus – kui toit peaks üle keema, puhasta põleti düüsid koheselt pärast seadme jahtumist. Ummistunud düüs tähendab ebaühtlast leeki või selle täielikku puudumist.

Transpordi ajaks eralda alati põleti gaasiballoonist. See lihtne liigutus välistab võimaluse, et gaasikraan avaneb kogemata seljakotis, täites koti plahvatusohtliku gaasiga. Korralik matkavarustus on investeering sinu turvalisusesse ja mugavusse. Olgu eesmärgiks nädalavahetuse rabamatk või valmisolek ootamatuteks elektrikatkestusteks, oskus priimust õigesti valida ja käsitseda tagab sulle sooja toidu igas olukorras.