Eesti rabalaukad ja allikad võivad tunduda kristallselged, kuid isegi kõige puhtam veesilm võib peita nähtamatuid terviseriske. Oksendamine või kõhulahtisus on viimased asjad, mida soovid keset mitmepäevast rännakut kogeda. Selles juhendis vaatame, kuidas tagada joogivee ohutus looduses, millised vahendid tegelikult töötavad ja kuidas valida olukorrale vastav lahendus.

Kas Eesti looduslik vesi on joomiseks ohutu?

Eesti kraanivesi on maailmatasemel, pärinedes sügavatest põhjaveekihtidest ja pinnaveekogudest, olles linnades ja enamikes maapiirkondades joogikõlblik. Looduses on olukord aga teine. Kuigi meie loodus on võrreldes paljude teiste riikidega puhas, ei ole me kaitstud bioloogiliste ohtude eest.

Matkajat ähvardavad peamiselt kolm riski. Esiteks võivad vees leiduda bakterid, nagu *E. coli* või salmonella, mis satuvad sinna sageli metsloomade väljaheidetest või põllumajanduslikust reostusest. Teiseks on Eestis levinud koprad, kes kannavad *Giardia* parasiiti (“koprapalavik”), mis on üks sagedasemaid matkajate haigestumise põhjuseid. Kolmandaks on võimalikud viirused, mis on küll meie jahedas kliimas harvemad kui troopikas, kuid siiski ohtlikud, eriti inimtegevuse läheduses. Seega, kuigi kogenud matkaja võib teada kindlaid allikaid, on tervise huvides alati targem vesi enne joomist puhastada.

Kuidas valida õige veevõtukoht?

Enne puhastamist on kriitilise tähtsusega valida võimalikult hea algmaterjal. Mida puhtam on vesi visuaalselt ja lõhnalt, seda lihtsam on seda töödelda ja seda kauem kestavad sinu filtrid. Veekogu valikul tasub eelistada rabalaukaid, kuna rabavesi on tavaliselt väga happeline ja parkainerikas, mis pärsib bakterite kasvu. See pruunika värvusega vesi on sageli ohutum kui jõevesi, kuid vajab siiski töötlemist.

Voolav vesi on alati parem valik kui seisev vesi, sest liikumine takistab bakterite ja vetikate vohamist. Jõgede puhul püüa vett võtta asustusest ülesvoolu, et vältida reostust. Kõige kindlam valik on kaardistatud allikad, kus vesi on läbinud loodusliku pinnasefiltri. Kindlasti väldi seisvaid tiike, kraave põldude ääres ja kohti, kus on märgata loomade jälgi või korjuseid. Kui oled vee kogunud, saad selle joogikõlblikuks muuta filtreerimise, keemilise töötluse või keetmise teel.

Mehhaaniline filtreerimine on kiire ja mugav

Tänapäevased veefiltrid on muutunud uskumatult kompaktseks ja efektiivseks, eemaldades füüsiliselt bakterid, algloomad ja setted, surudes vee läbi mikroskoopiliste pooride. Kõige populaarsemad on pehmepudel-filtrid (soft-flask), mida saab tühjana kokku rullida ja taskusse pista. Need sobivad ideaalselt matkajale, kes soovib juua käigu pealt – täida pudel veekogus ja joo kohe läbi korgis asuva filtri.

Filtri suureks eeliseks on see, et vesi on koheselt joodav ja sellel puudub kõrvalmaitse. Siiski tuleb arvestada, et talvel miinuskraadidega võivad märjad kiudfiltrid jäätudes puruneda, seega tuleb neid hoida keha lähedal soojas. Sobiva mudeli leidmiseks tasub tutvuda meie matkavarustuse veepuhastuse kategooriaga, kus on valik erinevaid lahendusi.

Keemiline desinfitseerimine on kerge ja lollikindel

Kui soovid seljakoti kaalu minimeerida või vajad varuvarianti kriisiolukorraks, on parim valik veepuhastustabletid või -tilgad. Need sisaldavad tavaliselt kloori või hõbeioone, mis hävitavad vees olevad ohtlikud mikroorganismid. See meetod sobib suurepäraselt ka kriisivarude komplekteerimiseks, kuna tabletid säilivad aastaid ja võtavad kotis olematult ruumi.

Keemilise puhastuse puhul tuleb arvestada toimeajaga. Sõltuvalt vee temperatuurist ja konkreetsest tootest tuleb oodata 30 minutit kuni 2 tundi, et vesi oleks täiesti ohutu. Samuti võib tabletidel olla spetsiifiline maitse, mis meenutab basseinivett. Seda saab leevendada, lastes veel pärast töötlemist veidi seista avatud anumas või lisades veele maitseainet või joogipulbrit.

Läbi keetmine on klassikaline ja kindel

Vana hea vee keetmine on endiselt üks kindlamaid viise patogeenide hävitamiseks. Vesi peab mulisedes keema vähemalt ühe minuti, et hävitada enamik viiruseid, baktereid ja parasiite. See meetod on eriti praktiline õhtusöögi ajal – kuna matkal valmistad nagunii süüa, saad samal ajal tekitada endale hommikuks joogivee varu. Lisaks on keetmine ainus lollikindel meetod talvel, kui filtrid võivad külmuda. Selleks vajad vaid töökindlat matkapliiti ja potti.

Pärast keetmist on mõistlik vesi valada kvaliteetsesse termosesse või veepudelisse, et see püsiks soe või jahtuks aeglaselt joomistemperatuurini. Termos hoiab vee vedelana ka krõbeda pakasega, pakkudes hommikul koheselt sooja jooki.

Kuidas siduda veepuhastus toiduvalmistamisega?

Paljud matkajad eksivad veekoguste planeerimisel, unustades, et lisaks joomisele on vett vaja ka toidu valmistamiseks. Külmkuivatatud toidud, mis on matkal asendamatud oma kerguse ja toiteväärtuse tõttu, nõuavad samuti puhast vett. Kui kasutad Tactical Foodpacki toite, on asi lihtne: kuna vesi tuleb toidule valamiseks keema ajada, on see protsessi käigus juba desinfitseeritud. Loe täpsemalt, kuidas planeerida külmkuivatatud toidu valmistusaega ja veekulu, et teaksid täpselt, kui palju vett kaasa vedada või filtreerida.

Milline meetod valida?

Meetodi valik sõltub suuresti matka iseloomust ja tingimustest. Päevamatkale või rajajooksule minnes on kõige mugavam valida kerge filterpudel, mis võimaldab kiirelt juua igast ettejuhtuvast ojast ilma peatusteta. Pikemal mitmepäevasel rännakul on tark kombineerida filtrit päevaseks tarbimiseks ja keetmist õhtuseks toiduvalmistamiseks.

Kriisivarude ja koduapteegi jaoks on asendamatud veepuhastustabletid, mis ei rikne ja tagavad puhta vee ka siis, kui elektrit ei ole. Talvematkal peaks aga panustama eelkõige pliidile ja kütusele, et lund sulatada ja vett keeta. Puhas vesi on matkal sama oluline kui mugavad saapad – õige varustusega on Eesti loodusvesi nauditav ja ohutu. Vaata üle oma matkavarustus ja veendu, et oled järgmiseks seikluseks valmis.