Kriisiolukorrad võivad tekkida ootamatult, mistõttu on oluline olla valmis erinevateks võimalikeks olukordadeks. Kas oled mõelnud, kuidas saaksid hakkama, kui elektrit poleks päevi, poed oleksid suletud või vesi ja küte katkenud? Selles artiklis räägin, millised kriisivarud peaksid igas kodus olema, et tulla toime vähemalt 7 päeva ilma välise abita.
1. Alusta kriisivarude planeerimist oma vajadustest
Kõige esimene samm kriisivarude planeerimisel on mõista oma ja oma pere vajadusi. Mõtle läbi:
Kui palju vett te tarbite päevas? (Joogiks, toidu valmistamiseks ja esmaseks hügieeniks.)
Millist toitu tarbite regulaarselt? Kas eelistate konserve, kuivtooteid või valmistoitusid?
Kas peres on erivajadustega liikmeid? Näiteks lapsed, eakad või inimesed, kes vajavad spetsiifilisi ravimeid.
Millised on teie kodu energialahendused? Kas kütate elektriga, kasutate veepumpa või olete sõltuv mobiilsidest?
Kui oled oma vajadused läbi mõelnud, saad paremini hinnata, milliseid varusid pead koju muretsema.
2. Veetagavara – kõige olulisem kriisivaru
Inimene ei saa hakkama ilma veeta, mistõttu on see esmane varu, millele tähelepanu pöörata.
Kui palju vett peaks varuma? Soovitatav on arvestada vähemalt 2 liitrit joogivett inimese kohta päevas, lisaks veel 2–3 liitrit hügieeni ja toiduvalmistamise jaoks. Seega peaks 7 päeva peale olema varutud vähemalt 20–25 liitrit vett inimese kohta.
Kuidas vett säilitada? Kasuta suletavaid ja puhastatavaid anumaid, näiteks veekanistreid. Kui ruumi on vähe, võid valida kompaktsemad veekotid.
Varuplaan vee hankimiseks. Uuri välja, kust saaksid kriisiolukorras vett, näiteks lähedal asuvast kaevust, naabrite juurest või veejaotuspunktist.
Hoiusta kuivas ja jahedas kohas, eemal otsesest päikesevalgusest.
Kontrolli aeg-ajalt säilivusaegu ja tarbi enne tähtaja möödumist.
Hoia varud ringluses, st kasuta igapäevaelus ja täienda regulaarselt.
4. Ravimid ja hügieenitarbed
Kriisiolukorras võib apteekidele ligipääs olla piiratud, mistõttu on oluline omada piisavat ravimivaru.
Olulised ravimid: Jätkusuutlik varu retseptiravimeid. Hoia ka varuks valuvaigisteid, palavikualandajaid, antiseptikume, haavasidemeid ja teisi esmatarvikuid.
Hügieenivahendid: Varu tualettpaberit, märglappe, seepi, hambapastat ja muud igapäevaselt vajaminevat. Hügieeni hoidmine on oluline ka kriisiolukorras.
5. Abivahendid elektri ja side katkestuseks
Kui elekter kaob, võib elu kiiresti keerulisemaks muutuda. Selleks on vajalikud alternatiivsed vahendid.
Mõtle ka sellele, kuidas tagada kodu turvalisus ja erivajaduste rahuldamine:
Lemmikloomade varustus: Lemmikloomade toit ja joogivesi.
Laste vajadused: Mähkmed, spetsiaalne toit või piimapulber.
Koduse turvalisuse tagamine: Kontrolli lukud, aknad ja muud avad, et kodu oleks turvaline.
7. Kuhu kriisivarud paigutada?
Kriisivarud ei pea olema eraldi hoiustatud – need võivad olla osa sinu igapäevaelust. Pea meeles:
Korralda varud süsteemselt. Toiduained ja vesi peaksid olema kergesti ligipääsetavad.
Väldi riknemist. Pööra tähelepanu aeguvatele toodetele ja hoia neid pidevas ringluses.
Erinevad kohad. Jaga varud mitmesse asukohta, et oleksid ligipääsetavad ka juhul, kui ühes ruumis on raskendatud ligipääs.
8. Korduma kippuvad küsimused kriisivarudest
Kui suur peaks olema minu kriisivaru? Kõige olulisem on, et sul oleks piisavalt vett ja toitu vähemalt 7 päevaks. Lisaks mõtle sellele, kuidas toime tulla ilma elektri, vee või kütteta.
Kuidas varusid ajakohasena hoida? Kontrolli regulaarselt varude aegumistähtaegu ja asenda kasutatud tooted uutega.
Kas kriisivarud peavad olema eraldi ostetud? Ei pea – kriisivarud võivad olla osa sinu igapäevasest toidu- ja veetagavarast.
Kokkuvõte
Kriisivarude planeerimine ei pea olema keeruline ega kulukas. Võta eesmärgiks mõelda läbi oma vajadused ja varuda piisavalt vett, toitu, ravimeid ja abivahendeid vähemalt üheks nädalaks. Nii oled valmis ootamatusteks ja suudad hoida enda ning oma pere turvalisust ka raskel ajal. Kriisiks valmistumine on tark investeering, mis võib ühel päeval osutuda eluliselt oluliseks.
