Viimaste aastate kogemus on näidanud, et ka Eesti ei jää ülemaailmsetest kriisidest puutumata. Praktika kinnitab, et inimesed ei ole siiski võimalikeks hädaolukordadeks piisavalt hästi valmisning kriisivarud on puudulikud.

Päästeameti hinnangul on kõige ohustatum grupp suurtes kortermajades elavad linnainimesed, sest kortermajades on paljud teenused tsentraalsed ja ulatusliku kriisi korral võivad korraga kaduda ära kõik eluks vajalikud mugavused. Päästeameti tellitud uuring näitab, et kõigest 5% kortermaja elanikest on olemas valmisolek hädaolukorras hakkama saamiseks.

Kas teadsid, et ulatusliku elektrikatkestuse korral võib katkeda veevarustus ja kanalisatsiooni töö? Kas oled mõelnud, mis saab siis kui kraanist enam ei tule vett ja WC-d kasutada ei saa? Kas teadsid, et kriisiolukorras edastab vajalikku ametlikku infot rahvusringhäälingu raadiokanal Vikerraadio?

Kriisiolukordade juhistes on rõhutatud, et kui hädaolukordades elutähtsad teenused katkevad, peab igaüks toime tulema vähemalt seitse päeva. Nii peaks igas majapidamises leiduma lisaks veele, akupankadele ja tarbeasjadele piisavas koguses toitu – näiteks konserve, purgisuppe ning kuivaineid. Mugav lahendus on varuda näiteks külmkuivatatud valmistoitusid, mis säilivad 8 aastat sisaldamata ebatervislikke säilitusaineid.

Selleks, et ootamatuteks olukordadeks päriselt ka valmis olla, oleme kokku pannud nimekirja kriisivarudest, mis võiksid olla igas majapidamises.

Kuidas siis ennast ette valmistada kriisiolukorraks ja mida varuda, et nädal aega toime tulla?

Joogivesi. Päästeamet soovitab hoida kodus puhta vee varu 2 liitrit inimese kohta päevas. Lisaks soovitatakse varuda 1 liitri vett päevas toidu valmistamiseks (inimese kohta). Joogivesi säilib kõige paremini suletud plast- või klaasanumas ning pimedas ja jahedas ruumis. Sellistes tingimustes on turvaline vett säilitada kuni 1 nädal. Vee säilivusaja pikendamiseks või ebakvaliteetse vee joogikõlbulikuks muutmiseks on võimalik kasutada veepuhastustablette. Pakendatuna ostetud joogivee puhul jälgi pakendil märgitud säilivustähtaegasid.

Toit. Kriisiolukorras peaks arvestama toidu kaloraažiga 1900 kcal täiskasvanud inimese kohta.Toiduainetest oleks mõistlik varuda pikemalt säilivaid tooteid. Pakinuudlid, purgisupid, külmkuivatatud valmistoidud, konservid ja teraviljatooted. Kui elamises on ka väikelapsi, siis kindlasti ka piimapulber, püreed ja pudrumaterjal. Pikalt säilivad ka energiarikkad batoonid, pähklid ja maiustused. Toidu varumisel arvesta ka pereliikmete erivajadustega (toidutalumatused, toiduallergiad). Varu võimalikult pika säilitusajaga toiduained, mis säilivad toatemperatuuril. Toitu tuleks hoiustada kuivas kohas. Kriisiolukorras ei pea närima maitsetut makaroni. Hea lahendus on varuda näiteks Eestis toodetud Tactical Foodpack-i dehüdreeritud valmistoidukomplekte, mis säilivad 8 aastat.

Toidu valmistamine. Veendu, et kodus on olemas vajalikud vahendid toidu valmistamiseks ja soojendamiseks olukorras, kus tavapliiti ja mikrolaineahju kasutada ei saa. Kõige mugavam alternatiivne lahendus on kasutada kaasaskantavat matkapliiti. Kenasti saab hakkama ka väiksema priimusega. Kuna ulatusliku elektrikatkestuse puhul kraanist vett ei tule, siis on mugav lahendus kasutada ühekordseid nõusid, mida pesta ei ole vaja.

Ravimid ja esmaabitarbed. Varu koju ravimid, mida tarbitakse regulaarselt. Retseptiravimite varu peaks olema minimaalselt 1 nädala jagu. Samuti peaks kodune apteek sisaldama valuvaigisteid, palavikualandajaid, külmetuse- ja allergiaravimeid. Väikelastega kodudes juhtub regulaarselt pisemaid kriimustusi, seega peaks olema olemas ka esmaabikomplekt sidemete ja plaastritega. Kontrolli regulaarselt ravimite aegumistähtaegu ja vaheta vajaduse korral uuemate vastu.

Soojus. Kui kodus katkeb elektriküte või keskküte siis alternatiivne kütteallikas on hindamatu väärtusega. Maamajades on üldjuhul ka puudega köetavad ahjud, kaminad ja pliidid. Suurlinnades tihtipeale mitte. Kaasaskantav gaasisoojendi suudab toa soojana hoida seni kuni gaasi jätkub. Täispaagiga auto on kindlasti alternatiivne variant, kui toas sooja hoida võimalik ei ole. Kui majas on küttekolle, tuleks kindlasti varuda piisavalt küttematerjali, briketti või muud taolist põlevat materjali. Käte ja jalgade soojas hoidmiseks on olemas ühekordsed soojenduspadjakesed, mis aktiveeruvad pakendist välja võttes kokkupuutel õhuga ning püsivad soojad kuni 8 tunni vältel. Miks mitte ka kasutada öösel magamiskoti sees, et oleks mõnusalt soe magada.

Hügieen. Seep, niisked puhastuslapid ja desinfitseerimisvahend. Kindlasti on tasuks varuda ka tualett- ja majapidamispaberit, mis koos suurte 50-liitriste prügikottidega asendavad ka WC-d. On olemas ka militaristide hulgas populaarsed ühekordsed keha puhastuslapid Outdoor shower. See on ideaalne lahendus olukorraks, kus puudub voolav vesi või pesemisvõimalus. Toode sisaldab pantenooli, mistõttu sobib lisaks keha puhastamisele ka pinnapealsete kriimustuste ja haavade puhastamiseks. Põhjalikumaks pesuks on mugav kasutada kaasaskantavat matkadušši.

Valgus. Patareidel ja akudel toimivaid valgusallikaid peaks olema rohkem kui üks. Eelistatult võiks olla olemas taskulamp, mis töötab nii patareide kui ka akudega. Teiseks valgusallikaks sobib hästi näiteks pealamp. Neid on samuti võimalik leida nii akuga laetavaid kui ka patareidel töötavaid. Kindlasti võiks kriisivarude kast sisaldada ka tikke ja küünlaid.

Akud ja patareid. Kuna kriisiolukorras võib voolukatkestus kesta paarist päevast kauem, siis võiks majapidamises olla varuks korralik akupank mobiilsete seadmete laadimiseks.

Näiteks on olemas suure mahutavusega (20 000 mAh) akupangad, millest saab samaaegselt laadida 3 seadet. Lisaks on sellel võimas LED valgusti, päikesepatareiga laadimine ja ka juhtmevaba laadimine (Wireless Charging) nutiseadmetele. Seadet saab näha siit.

Patareide varu võiks olla selline, et neid jagub rohkem ja nii AA kui ka AAA tüüpi patareisid, kui kodus on erinevaid seadmeid.

Side välismaailmaga ja info liikumine. Kasulik on koju soetada päikesepatareiga ja käsivändaga laetav dünamo- raadio, sest see võib olla hädaolukorras ainus võimalus saada infot.  Kriisiolukorras edastab vajalikku ametlikku infot rahvusringhäälingu raadiokanal Vikerraadio. Dünamoga akupank-raadio saab endale tellida samuti Toidupaki lehelt.

Sularaha. Kriisiolukorraks võiks koju olla varutud ka piisav kogus sularaha, sest tuleks arvestada, et elektrikatkestuse korral ei tööta ei sularahaautomaadid ega ka pangakontorid. Sularaha kogus sõltub igaühe võimalustest.

Laadi kindlasti enda nutitelefoni alla ka OLE VALMIS! rakendus, mis töötab nii Androidi, kui ka iOS seadmete peal. Seda saad teha siit: Google Play (Android) või App Store (Apple, Mac)